Kaminasoojust nautimas

Beelze jooksis kaminaruumi, hallid silmad uudishimust pärani ning näol väike naeratus. See oli poisi esimene kord, kui ta vabalt lossi uudistada sai ning ta kavatses seda täiel rinnal nautida. Olles endaga üsnagi rahul tõepoolest kasutuskõlbliku ruumi leidmise puhul silkas Beelzebub suure kaminani ja jõllitas sinna sisse kuhjatud puid. ' See võiks toimida ' mõtles ta ootusärevalt ning suunad oma käed etepoole, " Valguse energia, tee midagi " hüüatas ta segaduses ning paiskus tagasi kui lumivalged leegid kaminast välja paiskusid. Olles valmis juba tuld surnuks trampima märkas poiss üllatusega, et midagi polnud viga saanud ning kaminas lõõmas rõõmsalt praksuv tuli. ' Ma panin tegelikult ka midagi hävitamata kamina põlema ' rõõmustas ta ning vaatas oma peopesasid mis ikka veel kergelt kumasid. " Järelmõjud " naeris ta kirkalt.

Melody vaatas ukselt kuidas kaminas tuli süüdati ning muigas nagu tavaliselt. Poisi hea meele tõttu liigitas ta kohe enda vaenlaseks, deemonid ei käitu nii. 'Peaksin minema? Noh, ega mul mujal olla ju ei ole ning ehk saab veidigi lõbutseda' mõtles ta ning libises muiatest ukse vahelt sisse. Poisile hetkeks pilgu visanud istus ta uksele lähimale toolile ning lausus ükskõikselt:"Nii õnnelik kohe?"

Võpatades, kui enda seljatagant kellegi kõne kuulis pööras Beelze ümber ning seiras tüdrukut, nägu ikka veel naerul. " Miks ma ei peaks ? " Päris poiss naiivselt tajumata tüdrukut ümbritsevat pimeduse aurat. Ennast ühte tugitoolidest istuma sättinud vaatas ta huviga ruumis ringi jõudes lõpuks ikkagi neiu juurde, kes talle lõpuks kummaliselt... jäine tunduma hakkas.

Tüdruk mängis vaikselt oma sõrmedega ning vastas siis täiesti ükskõikselt:"Jah, miks sa ei peaks, see on sul iseloomus." Ta vaatas korra poisi poole kurja pilguga ning seejärel sundis pilgu tagasi oma sõrmedele. "Sa rõõmustad üldiselt iga väikse asja peale?" päris ta veidi pilkavalt.

Igavene ülbe.... Jättes lause mõttes lõpetamata manas poiss väikese pingutusega näole taas naeratuse ning vastas näilise viisakusega : " Ma arvan, et see on täielikult minu asi mille peale ma rõõmustan " turtsatusega hoidis Beelze tagasi soovi silmi pööritada ning lisas : " Pane ise midagi ilma ühegi kahjustuseta interjöörile põlema, isegi sina oleksid õnnelik . " Talle hakkas pilt selginema, kes see ebaviisakas tegelindski on.

Melody vaid naeris viimase lause peale, rõõmutult ning üpris kurjalt. Ta tõstis käed ette ning suunas kamina poole. Kaminas olev tuli kustus ning varsti tõusid juba uued leegid. "Tead, tuli on ainuke element mida ma täielikult valdan. Ja ma ei ole hetkel õnnelik," lausus ta, langetas muiates käed ning vaatas poisi poole, et selle reaktsiooni näha.

Kergelt klõnksatades jõllitas poiss kaminat, kuid kogus ennast siis ning oli taas rahulik, lihtsalt ei naeratanud. " Ära pea ennast teistest paremaks, deemon, kui sa seda pole " ütles ta täie tõsidusega tüdrukule otsa vaadates. Ingel kohendas ennast kergelt tugitoolil ning lükkas sõrmed läbi juuste, et neid silmist eemale hpida.

Tüdruk naeris jälle. "Ma ei peagi end kõigist paremaks. Aga ausaltöeldes, ma pean end sinust paremaks. Vähemalt ei pane ma maja põlema," lausus ta pilkavalt ning pööras pea mujale. "Või arvad äkki et suudad mind võita?" muigas ta vaikselt ning tõstis jala üle teise. Üleolevalt viis ta pilgu jälle poisile ning vaatas oma mõju temale. 'Ta ei naeragi enam, paistab et tal on arenguruumi' mõtles ta lõbusalt.

Esimest korda üle tüki aja lükkas poiss näole õela võitu muige, enne kui vastas : " Sind võita? Igatahes ! " See, et poisil tulega mängimine välja ei tulnud pole ka ime, see on kurjuse element, aga valge maagia suudab musta igatahes võita ! Oli Beelzebub endas kindel. Kuigi ta tavaliselt inimeste eemaletõukavaks tembeldamise vastu siis antud hetkel muud teha ei saanudki, kuid enda närvide säästmiseks ei hakanud ta võõra käitumise üle väga kaua arutlema.

"Sa oled isegi täitsa naljakas. Mine tea, hakkan sind jälitama äkki, kui mul peaks igav olema muidugi," naeris Melody laginal. Ta viskas naermise ajal ette vajunud tuka eest ning lisas õelalt irvitades:"Ega sul midagi selle vastu pole kui ennast veidi hiljem tõestad? Ma ei tahaks sinu pärast majja sisse põleda või nii." Melody irvitas edasi, ise lõbustatult mõeldes 'Huvitav, mul polegi ammu nii lõbus olnud. Peaks sellist taktikat kunagi kodus ka rakendama.'

"Oi kui tore, ongi väike laps endale uue tegevuse leidnud " pilkas Beelzebub naerdes ning jälgis, kuidas tüdruk oma tukka loopis. " Oi, hea mõte, kes teab mida sa kõike korraldada võid kui ainult tuld korralikult kontrollida suudad " lisas ta võõra õelale kommentaarile väikese muigega olles taas omas elemendis.

"Ma ei kontrolli ainult tuld," lausus Mel aeglaselt iga sõna rõhutades. "Ma võin täiesti vabalt ka oma tulega tekitatud kaose kustutada, kui teada tahad. Ma valdan ka vett, veidi suuremate viperustega, kuid siiski valdan. Ja ka teisi elemente, võiksid meelde jätta ja ennast teadmatuses mitte enam lolliks teha," lausus Melody külmalt, endal siiski silmad vihast peaaegu et põlemas.

" Nüüd ma tõepoolest kardan " värises Beelze temonstratiivselt, " Mis sa arvad, et ainus mida ma suudan kontrollida on valge maagia või ? Seda alustasid kõik esimese klassi omad niikuinii alles nädal aega tagasi õppima ja ma ei usu, et mustade väärakate tunnid niiväga erinevad on! " parastas poiss ning jälgis naudinguga viha mis leekidena tüdruku silmades hüplemas paistis olevat.

"Tee mis tahad, karda või ära karda," pomises Melody pahaselt ning tõusis püsti. "Kas sa ei arva, et sulle pole antud õigust teisi väärakateks tembeldada? Enda arust mul küll midagi viga pole, iseloom on igatahes parem kui mõnel," lausus ta kindlalt ning astus ukseni. Deemon oli otsustanud end mitte rohkem närvi ajada, siiski kavatses ta kunagi poisiga veel arved klaarida. "Ma päästan su nüüd vääraka seltskonnast. Kuid me veel kohtume," sõnas ta rahulikul toonil ning libises ukse vahelt välja.

Vaadates pärani silmi, kuidas tüdruk lahkus ei tulnud talle hetkeks ühtki vastust pähe ning oma mõtteid korrastanud kadus võõras juba silmapiirilt. " Uhh, temperamendi probleemid " pomises ta lõpuks omaette, tiris näole arutleva naeratuse ja kükitas kamina juurde nautides selle soojust ning tehes kindlad plaanid oma võimeid rohkem praktiseerida.