Tüdruk ei mäletanud kuidas ta sinna sattus, igatahes oli ta lõppuks kattusel ning kõikus ohtlikult maa ja taeva vahel. Otsustades, et ta siiski ei taha varajasse surma surra istus ta lihtsalt keset kattust maha kopsides kattusekivile mingit rütmi ja vaatas taevast. Öötaevas oli talle alati meeldinud ja jäi ka meeldima.