Lonkides kõmpis Melancholia raamatukokku avades selle ukse imbus neiu haistmismeelde kohe kellegi teise lõhn. Seda püüdlikult ignoreerides valis ta riiulist elemendimaagiat käsitleva raamatu ning istus ettejuhtuvasse tooli avades teose põlvedel. Endalegi märkamatult süvenes tüdruk erinevatesse vee, õhu, tule ja maa vormimis moodidesse ning ootas kannatamatult aega nende järele proovimiseks.