Mingi koridor

Isis oli joonistusplokki ja pinali kuhugi unustanud, kuid ei suutnud meenutada kuhu. Ja asja ei teinud tepsmitte paremaks ka see kui tihti ta suutis enda jalgade otsa koperdada. Kolm sammu, ninali, neli sammu, ninali, üks samm ja jälle ninali. loendas ta mõttes tüdinult kuigi see nii hull ka nüüd ei olnud. Ta kukkus takerdus küll oma jalgade taha tihti, kuid alati ei kukkunud kõhuli. Jõudes mingisse uude koridori koperdas ta kergelt ukselävel kuid astus siis edasi. Avastates rõõmuga, et kui ta käimisele ei keskendu suudab ta kauem püsti seista. Aga kohe peale seda avastust suutis ta ka kõhuli kukkuda. Ennast uuesti püsti ajades lohvas ta lähima seina juurde ja toetus selle najale libistades ennast mööda seina allapoole, kuni jäi lõppuks kägarasse istuma ning vastas seina vahtima.

Kõndides silmad pooleldi kinni läbi suvalise koridori kooli alumistel korrustel ei pannud Souxie vaatamata teravnenud meeltele tähele seina kõrval küürutavat tüdrukut kellele ta julmalt otsa kõndis ning üle võõra põrandale pikali lendas. " Ouch " pomises hübriid oma põlve hõõrudes ning uuris enda maha paiskamise põhjust samal ajal ikka veel vasaku käega jalga masseerides.

"Vabantust." ütles Isis kes õieti midagi märganutki polnud tuimalt ning pööras pilgu teisele. Kena lend. Parem kui ükski tema oma? Vaevalt. Isis suutis ikka palju paremini kukkuda. Õigemini "koomilisemalt" kukkuda kuna ta oli seda juba nii kaua "harrastanud".

" Peaksidki vabandama " nähvas Souxie püsti tõustes ja koolivormilt olematut tolmu maha rapsides. Niimoodi ennast häbistada ja veel kellegi ees... Ärritatuna pöördus neiu oma õnnetuse põhjustaja poole ning ta huuled keerdusid põlglikuks grimmassiks nähes umbes enda vanust tüdrukut seal istumas, totter ilme näol.

OT: Isis valdab Musta maagiat tegelikult.

Isis kortsutas kergelt kulmu "Ei peaks tegelikult." arvas ta püsti tõustes ja teisest tüdrukust natuke pikem olles. No tegelikult ühe pikkune kui see millimeeter nii tühine on. Hoolimatta toonist millega tüdruk rääkis oli ta näol kergelt unelev naeratus. Ega ta asjata ei väärinud oma hüüdmine VV (Väike Väärakas). Ta pidi selle tiitli ikka auga välja teenima.

OT : Muudan ära, unustasin lugeda xD

" Ära tule vaidlema " turtsatas Souxie põlglikult ning libistas pilgu üle tüdruku kes talle nii kartmatult vastu oli rääkinud. Ta oli umbes neiu enda pikkune, tumedate juuste ja naissoo koolivormiga, ehk siis naine, nagu hübriid taipas.

OT: Elab üle

Isis kergitas kulmu, veider naeratus vankumatult näol "Ei tohi, või?" küsis ta siis toonil mis oli täiesti vastuolus ta näo ilmega. Ta hääl oli külm, kuigi seal kuskil väreles üks lõbustuse noot. Ja siis, ilma mittemingi suguse hoiatuseta kargas tüdruku taga olnud akne lahti ja Isis sai kõva obaduse vastu kukalt. Vandudes lendas ta ninali, kuigi tõusis hetkepärast püsti, et aken sulgeda ning pöördus siis teise poole nagu poleks midagi juhtunud. Ja polnudki ju? Temajaoks täiesti tavaline. Isis'e hargipäev.

Hakates juba midagi vastu ütlema jälgis Souxie kerge muigega, kuidas aken võõra põrandale pikali lõi ning too siis sellega sahmerdama hakkas. ' Mida kõike mõndadega ka ei juhtuks ' mõtles ta naeratades pöörates siis kogu tähelepanu uuesti tüdrukule : " Ma arvan, et aken oli piisav vastus, " ütles ta tolle küsimuse peale. " Õues peab päris tugev tuul olema, et millegi sellisega hakkama saada " pomises ta siis rohkem iseendale kui kellegile teisele.

"Ma ei saanud sinust päris hästi aru." valetas Isis tüdruku esimese lause peale. Ta oli küll aru saanud, ja veel enamgi, aga norida oli ju tore? "Oh, välja pole tuult. Viga on minus ja minu ebaõnnes ning kohutavas elementide valitsemises." oli ta kindel. Kui ta oma mõtetesse hõljuma oli läinud, oli ta püüdnud alateadlikult tuult suunata, aga see lõppes nagu alati. Ikka tema "kasuks".

' Kas ta on loll või ? ' arvas ta tüdruku esimese lause peale, teise peale aga turtsatas kergelt, ah, et selles siis asi oligi! " Sorri, ma pole harjunud sellega, et inimesed oma võimeid talitseda ei suuda " venitas ta ning heitis pilgu aknale mis nüüd korralikult kinni oli. Tegelikult ei suutnud ka Souxie ise eriti hästi teisi elemente peale tule suunata, aga ta oskas seda hästi varjata ega läinud inimeste ette akendega vehklema.

Isis kergitas kulmu ja päris märgatavalt jättes endast veel lollima mulje kui ta tegelikult oli. "Ega ma nii koba nüüd ka ei ole." õigustas ta ennast ja aken lendas uuesti lahti. Raisk. Tüdruk sai sellega jälle vastu kukkalt, kuna ei jõudnud piisavalt kiiresti eest ära põigata. Hetke vältel seisis ta jaburalt lahtise akna ees ning sirutas siis käe välja sõrmed kergelt võbisemas. Ta lausa tundis kuidas vesi purskaevust üles tõusis ja lendas, lendas. Läts! sai tüdruk sellega näkku.

OT : ega mina see veega näkku saaja polnud? xD

OT: Isis sai ise sellega vastu vahtimist

OT : thank god!

Vaadates laia muigega, kuidas võõras uuesti aknaga pihta saab ja pärast seda endale läraka vett näkku viskab kergitas Souxie kulmu ning ei üritanudki enam naeru alla suruda. " Sul on elementide kontrollimisega üsna palju probleeme, äkki peaksid ennast ära polsterdama! " soovitas ta enda puhul üsnagi viisakalt.

"Selleks pole vajadust." arvas Isis, ta oli juba igasugu sinikatega harjunud ja elemental'ina võis ta ju oma keha ka uuesti ära parandada? Kogudes vee oma riietelt ja näol kokku jättis ta selle kuulina kuhugi Souxie peakohale hõljuma. Ähvardades tüdrukut nii oma moodi.

" See peaks ähvardus olema ? " küsis Melancholia ning osutas näpuga oma pea kohal hõljuva veekuuli poole mis sisinal aurustus. Andes oma võimetele hetkeks vaba voli kogus ta kuhugi võõra selja taha üsnagi suure tulekuuli mida kulmu kortsutades draakoni kujuliseks vormima hakkas.

Isis krimpsutas nägu kui ta "meistriteos" aurustus, hetkepärast muutus aur uuesti veeks ja sadas kõige täiega Souxie pähe kastes tüdruku läbi märjaks. Isis polnud seda isegi ette kavandanud, see lihtsalt "juhtus"...

" Sa igavene... " lõrinaga saatis ta valminud tuledraakoni võõrale kallale immutades samal ajal oma riietest vett mis tema ees loperrguseks kuuliks paisuma hakkas. " Kust sa võtad, et minu veega pritsimine kuidagi okei on. " kiristas hübriid hambaid ning võideldes oma vankuva enesekontrolliga, et mitte tüdruku kõri kallale hüpata.

"Ma ei teinud seda meelega." õigustas Isis ennast. Ta isegi ei märganud tule-draakonit mis talle kallale oli sööstunud ja ta riided nüüd ära põletas. Ta avastas selle alles siis kui riietest ainult räbalad järgi olid ja ta nahk juba üpris kärsad oli. "Assa mait." teatas ta siis ja muutus hundiks. Alasti ta olla ei tahtnud.

Katkestanud oma rõõmutu naeru jälgis Souxie ettevaatlikult keset koridori seisvat hunti. " Elemental " sisises ta taibates alles siis ära tüdruku rassi ning tekitas endale igaks juhuks ette nähtamatu tulemüüri. Melancholia ei oleks õnnelik olnud, kui tema riided põlema läheks nõnda võttis ta kasutusele ainuvõimalikud ettevaatusabinõud.

Tule müür. Ohtlik asi, kui sinu juures on selline saamatuse hunnik nagu Isis, kes hetke oli küll hunt. Hunt püüdis Souxie juurde pääseda kuid kui ta kasukas põlema läks taipas ta mis teda takistab. Ta püüdis tulemüüri kustutada, kuid paiskas selle kogematta teise tüdruku otsa.

Ähmi täis minnes üritas Souxie tuld kustutada, kuid see lihtsalt ei lõpetanud põlemist, lõpuks kasutas ta tuult, elementi mida ta valdab tulest vaid õige pisut vähem ning lasi leekidel kustuda. " Tead, sa panid just poolvampiiri põlema " teatas ta tuimalt enne, kui vastu seina vajus tundes äkilist nõrkust. Hübriidi nahk oli tuli punane ning ohtrate põletushaavadega, kuid õnneks olid riided küllalt säilinud, et eluks hädavajalike kohtasid kaitsta.

"Vabantust." ütles Isis uuesti inimeseks muutudes. "Aga ma ei ole harjunud nähtamattute tulemüüride ja mitte-paranevate inimestega." lisas ta vabandavalt. Ta ise suutis ju oma keha parandada.

" Jajahm. " pobises ta ning vaatas pooleldi uneudus oma kätt mis leekides tugevasti kannatada oli saanud. " Vampiiridel on siiski nõrkusi ka " üritas ta nalja teha ning võpatas, kui ta haavandeid täis põsesarnad selle peale tulitama hakkasid.

"Neid kuidagi ravida ei saa?" küsis Isis närviliselt. Souxie nägi päris armetu välja, see ei meeldinud Isis'ele. Is tegi küll palju vigu kuid ta püüdis neid ka alati parandada, kuigi... Jahm, ajas tavaliselt aja vee hullemaks.