Mingi koridor

" Ma ei usu eriti, et sul tagataskust mõned pudelitäied värsket verd võtta on " muigas Souxie ja seekord natuke edukamalt. Ennast seina najalt ära lükanud vankus hübriid aknani mille lahti lükkas ning värsket õhku sisse hingas mis neiu enesetunde õige pisut paremaks tegi.

"Kas veri aitab?" uuris Isis innukalt. Ta võis verd üpris kiiresti hankida, aga ainult kelle verd? Looma? Linnu? Kala? Inimese? Varjante oli palju, aga milline õige on?

" Ma olen vampiiri ja deemoni tütar, üsna loogiline, et aitab. " kergitas Souxie üht oma kõrbanud kulmu, kuid vaatas siis huviga tüdrukut, kes talle kuidagi kummaliselt... optimistlik paistis. Ei saa ju olla, et ta kannabki tagataskus verepudeleid kaasas ! Mõtles hübriid segaduses.

"Millist verd? Inimese oma?" jätkas Isis pinnimist. Tal küll polnud taskus vere pudelit, ega midagi säärast, kuid ta oli üpris väle (Muidugi mitte mööda maad.) ta võis hankida verd, ainult et millist?

Souxie noogutas kergelt, " Inimese või mõne minu suguse hübriidi. " ütles ta ning jäi oma algse mõttekäigu juurde : Mida ta teha kavatseb ? Kahetsusega oma kõrbenud juukseid vaadates otsustas neiu meelde jätta fakti, et nähtamatu tuli on ohtlikum kui see välja paistab, või noh, ei paista.

"Oota korra." ütles Isis "Mul läheb... Um... 15 minutit." arvestas ta kiiresti ja lõi uuesti kinni pandud akna lahti. Taganes siis sellest eemale, et hoogu võtta ning hüppas sellest välja. Talle kasvasid tiivad, mis ta pluusi rebestasid, aga sellest polnud lugu. Pluus oli niigi kärssand juba. Liueldes üle kooli jõudis ta sellest välja. Mõningate minutite pärast jõudis ta tagasi. Käes mitte just väga suur, ega väike tops. Või pigem pudel mille sisse oleks sobilik olnud panna nõial, oma jooki. Jõudnud kahetsusetorkega akna juurde tagasi, kuna taeva all polnud ta kohmakas. Tüdruk vingerdas uuesti aknast sisse ja maandus kohmakalt käpuli. Klaas topsik jäi õnneks terveks ja selle sees olev punane vedelik sai kergetl loksutada, kuid sellest polnud lugu.

" Sa ei kavatse ju ometi... " kuid enne Souxie lause lõpetamist oli võõras juba aknast välja hüpanud ning endale tiivad kasvatanud. Kuna koridor oli tühi andis neiu alla kukkudes oma värisevatel jalgadel põlvili, Melancholia tundis ennast üsna tobedalt, kuna alati olid hübriidid neiu meeltes võitmatud ja massiivsed olevused olnud, aga ennast vaadates polnud tüdruk selles kõige kindlam. Nähes kobakäppa tagasi tulemas ukerdas Souxie taas püsti ja jälgis, kuidas aknast sisse vuhisenud tüdruk vastu põrandat lajatas.

"Tagasi." ähkis Isis ebamääraselt ja tõusis püsti üks käsi pudeliga ette sirutatud. "See sobib?" uuris ta pidades silmas verd mis pudelis oli. Ta oli selle ühelt küla tänaval uidanud tüdrukult võtnud. Neiu oli selle peale küll ära ehmatanud, aga Isis ei tapnud oma ohvrid, vaid niiöelda "võttis vereproovi".

Krabanud ilma mingisuguse peenetundelisuseta tüdrukult pudeli kallas ta kogu sisu endale kurku ning tundis otsekohest kergendust. Silmad sulgenud laskis neiu huulte vahelt välja vaikse ohke tundes, kuidas kogu ta keha õrnalt kiheleb ning valutamise lõpetab. Need uuesti avanud tõstis ta silme ette oma käe mida nüüd kaunistas uus alabastervalge nahk. " Tänan, " naeratas ta siiralt ning keerutas sõrmede vahel oma taaskord täiuslikult siidist ja mittekõrbenud juuksesalku.

"Pole tänu väärt." kes Isis kogu seda tervenemise-värki suu lahti vaadanud oli. Ennem ta ju kellegi muutumist, siis üks kõik kuidas, kas tervemaks või loomaks. Polnud näinud. See oli ikka väga huvitav protsess.

" Tere siis kah, ma olen Souxie " tutvustas neiu ennast inimesele kes oli hetkle ta naha sõna otseses mõttes päästnud. Sel hetkel märkas tüdruk kahte heledat laiku mis iga silmade liigutamisega edasi nihkus. Ohates meenusid talle ' järelmõjud ' mida neiu iga kord pärast vere joomist kannatab. Lootes, et vestluskaaslane ta põlevatest silmadest eriti midagi ei pea pööras Souxie pilgu tema poole.

Põlevad silmad olid huvitavad, aga mitte nii huvitavad kui tüdruku nimi. "Ma olen Isis." tutvustas Bella ka ennast ütlematta oma täispikka nime rodu. Polnud mõtet, teine polnud ju ka oma täisnime avaldanud?

" Meeldiv tutvuda " üritas neiu viisakalt käituda ning vedas näole järjekordse naeratuse. Inimese ees, kes ta väljanägemise päästis pidi ju hästi käituma, igatahes seda arvas Souxie. " Huvitav nimi, " üritas tüdruk mingidki teemat üleval hoida.

"Sinu oma oli huvitavam." oli Isis kohe Souxie viimaste sõnade peale kindel. Tema oma oli üpris tavaline, aga teise oma ebatavaline. Vähemalt Isis'e jaoks, sest tavaliselt ei trumpand keegi ta nimede rodu üle.

" Samas oli sinu omi rohkem " jäi Melancholia endale kindlaks. Neiu polnud harjunud sellega, et tema jutule tõepoolest vastu vaieldakse seetõttu pidas ta hetkest olukorda üsnagi intrigeerivaks samuti suutis ta Isist lõpuks võtta kui isikut, mitte suvalist ettejuhtuvat vähetähtsat olendit.

OT: Ma ei ütelnud täis nime :3

OT : shit, siis ütle xD

OT: Ah mida iganes.

"Aga sinu oma oli keerukam." ei jätnud Isis järele. Nii tore oli sõna sõda pidada. Ootates mis Souxie'l järgmiseks pakkuda on püüdis ta veel sõnale "keerukam" sünonüüme leida.

" Sinu oma... see on ekstravagantsem " teatas Souxie kangekaelselt hoides tagasi muiet. See tüdruk oskab minumoodi mänge mängida, mõtles ta tunnustavalt ning hakkas oma uut väite sõnastust välja nuputama.

Isis peatus poole sõnapealt "Mida ekstravagantne tähendab?" küsis ta süütult. No tõesti ei teadnud. Oli ta ju "alles" 12.

" Ma tõesti ei oska seda korrektselt defineerida, see on.. noh.. um... midagi sellist nagu... flashy, tead küll... said aru küll " mõmises ta omaette ning andis lõpuks alla saates Isisele vabandava naeratuse.

OT : põhimõtteliselt ongi ing.k flashy või nii * unustas eesti keelse tõlgenduse ära *

"Aha." ütles Isis naeratades "Noh sinu oma on jätkuvalt käänulisem." leidis ta siis keerukale oma arus sünonüümi kuid muutis selle hetkepäras "Huvitavam." parandas ta ennast kuna käänuline kõlas solvavalt.

" No sinu oma on jälle mitmekesisem " ütles Souxie jonnakalt ning pani käed rinnal kokku meenutades hetkeks lasteaialast kes kommist ilma jäeti. Oodates pinevusega millega Isis järgmiseks lagedale tuleb trampis neiu jalalt jalale ning mudis sõrmi.

Isis istus demonstratiivselt maha ja pani siis käed vaheldi jonnides nii oma moodi. "Aga sinu oma on keeruline välja öelda!" ei jätnud ta jonni. No oli ju?

Pöörates Isisele selja vingus tüdruk : " Sinu oma öeldes läheb keel krussi. " teatas ta ning lootis südamest, et vestluskaaslane midagi muud enam välja mõelda ei suuda, kuna Souxie oli repliikidest üsnagi otsakorral.